Projekti kirjeldus:
Tegemist on ülemaailmse tööriistagigandi Makita ametliku büroo- ja laohoonega Eestis.
DMT Insenerid OÜ projekteeris selles projektis kandekonstruktsioone koos montaaži joonistega ning betooni tootejoonised.
Hoone keerukus seisnes peamiselt hoone suuruses ja sellest tulenevalt ka tehnosüsteemide hulgast.
Ametlik pressiteade:
"YIT ja Makita on sõlminud lepingu büroo- ja laohoonete ehitamiseks Saue valda Laagri külje all asuvasse Gate Tallinna tööstusparki. Lepingu maksumus on ligikaudu 24 miljonit eurot. Kahekorruselise hoone pindala on ligikaudu 23 500 ruutmeetrit.
Lisaks kontoritele ja laole saavad hoones olema hooldus- ja katseruumid, näidiste saalid ja koolituskeskus, kus koolitatakse edasimüüjaid ja lõpptarbijaid.
Ehitustööd algavad 2022. aasta jaanuaris ja projekti plaanitav valmimisaeg on 2023. aasta aprill.
Projekt näeb ette, et lõpptulemus vastab A-energiaklassi nõuetele. Suurhoone energiavajadus tagatakse hoone katusele ja kinnistule paigaldatavate põhjamaade kliimale kohandatud päikesepaneelidega. Kokku koondavad pargid üle 2000 paneeli, mille koguvõimsus on 1000 kW."
Allikas: https://arileht.delfi.ee/artikkel/95464515/tuntud-tooriistade-tootja-rajab-eestisse-24-miljoni-eest-hiiglasliku-hoone
BIM-mudeli kasutamine projekteerimises
Mudel oli tehtud tasemele LOD 350/400, sõltuvalt konstruktsiooni tüübist.
Kuna projekt oli väga mahukas ja tähtajad kiired, siis tuli projekti nii üldiselt (suhtluses teiste osapooltega) kui ka ettevõttesiseselt osadeks (faasideks) jagada.
Kui detailsed sõlmelahendused olid välja töötatud ja teiste osapooltega kooskõlastatud, siis oli mugav lahendusi hoones laiali kopeerida.
Kasutasime palju komponente, nii Tekla põliseid kui isetehtuid. Samuti oli mudelist väga mugav välja võtta igasuguseid spetsifikatsioone ja raporteid betooni ning terase koguste jaoks, jooniste nimekirju jne.
Selle projekti puhul oli väga palju kasu ka Tekla automaatsest nummerdamisest - pealtnäha on projektis väga palju identseid elemente, kuid mõni detail võib kahel elemendil ikkagi erineda, mis tähendab erinevat positsiooni numbrit.
Ilma mudelita projekteerides oleks võinud hõlpsasti nummerdamisel vigu tekkida, mudelprojekteerimisel saab seda kindlamini vältida.
BIM-mudelil põhinev koostöö
Projektis võttis osa väga palju erinevaid osapooli korraga, mis kõik oli võimalik ainult tänu mudelprojekteerimisele.
Arhitektuuri ja tehnosüsteemide lähteinfo saime mudelite kujul, mis võimaldas meie jaoks olulist infot operatiivselt meie põhilises töövahendis kätte saada ja töödelda. Konflikte tehnosüsteemide ja konstruktsioonide vahel oli lihtne näha.
Ehitusplatsilt tulnud küsimuste korral oli lihtne mudel lahti võtta, end probleemiga kiiresti kurssi viia ja lahendusi või selgitusi välja pakkuda, mis on mudelprojekteerimise suur eelis.
Tihti saatsime ehitusplatsile otse Tekla mudeliruumist võetud kuvatõmmiseid, et töölised saaksid projekteeritud olukorda paremini visualiseerida.
Üldiselt ei tulnud ehitusplatsilt sellise suure ehitusobjekti kohta üldse palju küsimusi, mida võib samuti mudelprojekteerimise võiduks lugeda.
Uuenduslikkus ja innovaatilisus
Projekteerimises kasutasime ettevõtesiseseid abitööriistu.
Üldises plaanis olid hoone põrand oma kõrgete nõuete tõttu Eestis väga uuenduslik - põrandate töövõtja tuli kohale tuua Lätist.
Pinnasetingimused objektil olid sellise hoone rajamiseks väga ebasoodsad, mis mõjutas oluliselt konstruktsioonide projekteerimist. Palju abi oli pinnasekihtide Teklasse sisestamisest.
Jätkusuutlikkus
Hoone energiavajadus tagati katusele ja kinnistule paigaldatavate päikesepaneelidega (kokku üle 2000 paneeli koguvõimsusega 1000 kW). Hoone omatarbimisest ülejääv energia läheb elektrivõrku.
Projekti osapooled:
Inseneribüroo: DMT Insenerid OÜ (kandekonstruktsioonid)
YIT Eesti AS - peatöövõtja
Conarte OÜ - arhitektuur
ITK IB OÜ - tehnosüsteemid
Primekss Põrandad OÜ - põrandad
Rovalis OÜ - tuleohutus
Palotekninen Insinööritoimisto Markku Kauriala Oy - Tulekahju simulatsioonid
Energiapartner OÜ - Päikesepaneelid
