Projekti kirjeldus
Käesoleva projekti puhul on tegu Merko Ehitus Eesti AS poolt arendatava Uus-Veerenni elamukvartali VIII ja IX etapiga. Uus-Veerenni kvartalit on Merko ehitanud 2018 aastast alates ning VIII ja IX etapi näol on tegu edasiarendusega, millega rajatakse elamukvartali keskele ülejäänud arendusest kõrgemad hooned. Kokku on kahe etapi peale 9 maja – 5 maja VIII etapis ning 4 maja IX etapis. Etappide peale kokku on 6 erinevat tüüpmaja, millest kõrgeim on 40,3 meetri kõrgune, 12-korruseline hoone. Projekteeritavaid hooneid ja etappe ühendab ühine kahe maa-aluse korrusega parkla.
EstKonsult OÜ projekteerib mõlema etapi kandekonstruktsioone. VIII etapi projekteerimisega alustati 08.2021 ja tööprojekt valmis 01.2023. IX etapi projekteerimise algus oli 06.2022 ja põhiprojekt valmis 05.2023. Töös on veel VIII etapi tootejoonised, mis on suuresti valmis kuid hetkel veel kontrollijate laual.
BIM-mudeli kasutamine projekteerimises
Konstruktsioonide projekteerimine jagunes firmasiseselt kaheks – maapealne osa ja maa-alune osa. Kogu maapealne osa on mudeldatud Tekla Structures tarkvaraga ning maa-alune osa Autodesk Revit tarkvaraga. Maapealse ja maa-aluse osa vaheline koostöö käis läbi IFC mudelite. Samuti olid kõikide teiste projekti osapoolte IFC mudelid lingitud Teklasse ja Revitisse ning neid kasutati igapäevaselt projekteerimisel.
Maapealse osa puhul mudeldati Teklas igast hoonetüübist (kokku 6 erinevat hoonetüüpi) üks hoone. Selliselt on võimalik tagada, et iga hoonetüüp on kindlasti ühene. IFC mudelite tekitamisel on võimalik sama hoonetüüp väljastada erinevatesse asukohtadesse.
Projekteerimistöö koordineerimisel ja kontrollimisel kasutati Trimble Connect, Trimble Connect Sync ja BimCollab Zoom tarkvarasid. Eri osapoolte mudeleid hoiti Trimble Connectis. Firmasiseselt käis projekteerimistöö koordineerimine ja kontrollimine peamiselt BimCollab Zoom tarkvara abil. Projekti ülene kontroll ja suhtlus teiste osapooltega toimus Trimble Connectis.
IFC mudelite kontroll hõlmas endas ristumiste/konfliktide kontrolli, visuaalset vaatlust ja ka filtreeritud andmemahtudel baseeruvat kontrolli. Viimane on olnud suureks abiks ka esitatavate mahtude topelt-kontrollil – veendumaks, et ei ole tehtud süstemaatilisi vigu, mida ühe tarkvara siseselt võib olla raske tuvastada.
Kõikide avastatud probleemide ja lahendamist vajavate kohtade haldamine ja koordineerimine käis läbi eelpoolmainitud IFC vaaturite.
BIM-mudelil põhinev koostöö
Projektiga seotud erinevate ettevõtete ja projekteerimismeeskondade vahel käis infovahetus Trimble Connect ja Trimble Connect Sync tarkvarade abil. Kõikidest avastatud probleemidest ja lahendamist vajavatest kohtadest tekitati Trimble Connect keskkonnas „issue“, mis suunati kohe õigetele osapooltele. Kontrollprotsess oli mitmeastmeline – mudeleid kontrollis jooksvalt projekteerimise projektijuht. Erinevate projekteerimise staadiumite lõpus tegid põhjaliku kontrolli ka erinevad Merko Ehitus AS töötajad.
Erinevate lahenduste kasutamine ehitusplatsil
Ehitamiseni hetkel veel jõutud ei ole, kuid Merko Ehitus Eesti AS meeskonnad on projekteerimisse kaasatud projekti algusest alates ning suhtlus, kontroll jms on käinud peamiselt Trimble Connect vahendusel.
Uuenduslikkus ja innovaatilisus
Projekt sisaldab 6 tüüphoonet, millest on kokku pandud 9 maapealse hoonega terviklahendus. Tüüphoonetel baseeruva lahenduse kasutamisel on omad eripärad.
Näiteks:
1) Iga hoonetüübi kohta koostatakse üks mudel, mis on aluseks jooniste ja IFC-mudelite koostamiseks
2) Iga uue aadressi kohta peab andma välja eraldi joonise vastavalt korrigeeritud kirjanurgaga
3) IFC-mudelid väljastatakse igale hoonele eraldi ja seotakse tema reaalse asukohaga (nii plaaniliselt kui kõrguslikult)
4) Lisaks hoonele peab olema tüüpne ka hoone aluse osa tugede skeem
Projekti juhtimisega tuleb tagada, et projekti osad oleksid tüüpsed.
Näiteks:
1) muutes ava asukohta ühes hoones muutub see ka teistes sama tüüpi hoonetes
2) kui arhitekt soovib, et sama tüüpi hooned oleksid erinevat värvi, siis selle info jõudmiseks IFC-mudelisse ja tootejoonistele on mõistlik koostada abiprogramme
3) Tulevikus on Merko Ehitus Eesti AS’il plaanis veel Uus-Veerenni arenduse X etapp, kus saab kerge vaevaga kasutada juba projekteeritud tüüphooneid ja tehtud jooniseid.
Tekla mudeli koostamiseks kirjutati ja kasutati mitmeid abiprogramme tuginedes Tekla Open API’le.
Mõned näited:
1) Abiprogramm elektritooside ja kaablikaitsetorude lisamiseks betoontoodetele. Elektri projekteerijad esitasid elektritooside ja kaablikaitsetorude lähteülesande IFC-mudeli kujul. EstKonsult’i poolt anti elektri projekteerijatele juhised, millistele nõuetele IFC mudel ja objektid vastama peaksid, et neid oleks võimalik kerge vaevaga Tekla elementideks teha. Seejärel konverteeriti Tekla abil elektrikult saadud IFC objektid Tekla elementideks. Kirjutatud abiprogramm tuvastas geomeetriliselt, millise elemendi külge iga elektri objekt minema peaks ning sama programmi abil oli võimalik ka täiendavaid vastuolude kontrolle teha. Seejärel lisas abiprogramm iga elektri objekti õige toote külge.
2) Abiprogramm väljalõigete tegemiseks õigest elemendist. Tehnosüsteemide projekteerijad esitasid avade ja süviste lähteülesanded IFC-mudeli kujul. Avasid ja lõigatavaid objekte oli tuhandeid ning eesmärk oli vältida üleliigsete „cut“ elementide tekkimist. Selleks kirjutati abiprogramm, mis tuvastas geomeetriliselt, millist elementi iga avamoodustaja lõikama peaks ning sama programmi abil oli võimalik ka täiendavaid vastuolude kontrolle teha. Seejärel lõikas abiprogramm õigetest elementidest õige avamoodustajaga tüki välja.
3) „Custom property“, millega määrati iga betoonelemendi raskuskeskme asukoht lokaalses koordinaadistikus toote alguspunkti suhtes. Kirjutatud „Custom property“ abil oli võimalik näiteks analüüsida kolmekihiliste seinapaneelide tõsteaasade paksusesuunalist paiknemist ning tõsteaasa tootevalikut. Analüüsi tulemusel valiti välja neli tõsteaasade paksusesuunalist asukohta selliselt, et tõstmisel kolmekihilise paneeli kaldu vajumine platsil probleemseks ei osutuks. Lisaks oli võimalik sama „custom property“ alusel paneelidele õige tõsteaas külge panna. Kirjutatud „Custom property“ võeti kasutusele ka tõsteaasade „custom“ komponendis
Jätkusuutlikkus
Ehituskonstruktsioonide projekti osas:
Kandekonstruktsioonide optimeerimiseks kasutati kaasaegseid tarkvarasid ja professionaalset meeskonda, pidades silmas nii materjalide kulu kui ka ehitustööde teostamist. Seejuures minimeeriti ka külmasildu.
Üldisemalt:
Tellija lähteülesande ja ka väljastatud projekti kohaselt on hoone energiamärgiseks A klass. Elektrikulude kokkuhoiu ja keskkonnajalajälje vähendamise eesmärgil on katustele ette nähtud ka päikesepaneelid.
Merko Ehitus Eesti AS on tuntud väga hea ehituskvaliteedi poolest, mis koos professionaalsete projektide ja hoonete korrektse hooldusega võimaldavad hoonetele pikka eluiga.
Projekti osapooled:
Inseneribüroo: EstKonsult OÜ
Arendaja ja ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS
Arhitektuur ja peaprojekteerimine: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ
Sisearhitektuur: Lävi OÜ
KVJ ja VK: EstKonsult Keskkonnatehnika OÜ
Sprinkler: Firetek OÜ
Elekter ja automaatika: Meliorprojekt OÜ
Tuleohutus: Rovalis OÜ
